Egiptus, Hurghada aka "I make special price for you!"

Nüüd siis käidud ja nähtud. Panen siia tähtsamad mõtted ja tähelepanekud kirja...


Hotell - Sultan Beach, 4*
Hotell asub põhi turistide tänava ääres (Corniche tn), lõunapoolses otsas üsna lõpus. Siinkohal tasuks ära märkida, et tegemist on peamiselt venelaste hotelliga. Ca 90% klientidest on venelased. Nagu kõigil kohalikel hotellidel, oli ka meie omal pisike rannariba, mis muuseas kõige puhtam ei tundunud.
Enivei, viibisime seal nädala "kõik hinnas" (AI) paketiga. Erinevad paketid eristatakse seal käepaeltega - meie saime sinised käepaelad. See AI kujutas üldiselt endast seda, et 10st 10ni anti hotellis tasuta juua (nii alkohoolseid kui ka karastusjooke).
Hotellis oli kokku 2 restorani (põhi restoran kus anti buffest süüa ja a'la carte restoran, mis enamasti tühjana paistis), 1 pubi (Tati's pub - pidu käis seal 22.00 - 01.00) ja 4 baari (basseini ja mereäärne avatud 10st päikese loojanguni, 1 mis oli põhirestoarnis avatud ainult söögikordade ajal, ning 1 mis oli avatud 10st 10ni nn lounge'sis). Tavaliselt läksime hommikul sööma ja peale seda kohe basseini äärde päevitama. Kui päike loojuma hakkas peale lõunat, käisime toas pesemas ja läksime teise korruse baari tiksuma, kus istusime kuni õhtusöögini. Peale õhtusööki tagasi baari, ning kui kell 22 enam tasuta juua ei antud läksime enamasti üle tee sisha baari, millest lähemalt räägin pisut hiljem. Süüa sai 3 korda päevas (buffee) ja üldiselt paistis, et 95% külastajatest olid seal AI-ga. Mõnda üksikut nägime valgete käepaeltega (ei oska öelda, mis paketti see tähistas), ning mõnda ka üldse ilma käepaelata, kes ilmselt olid maksnud vaid hommiku ja õhtusöögi eest.
Hotell ise oli suhteliselt korralik, kuid meie mõistes 4* vääriline ta siiski ei olnud. Pigem 3*. Pildid muuseas nii hotellist kui kogu reisist (mitte küll kõik) lähevad üles orkutti. Hotelli jõudes anti meile tuba, nagu kord ja kohus. Meie käsutusse anti "villa", mis tegelikult oli üsna päevi näinud kahe-toaline numbrituba. Ilmekas näide toa seisukorrast on näiteks see, et rõdu ja toa vaheline suur aken koos uksega oli seina küljest lahti, ning selle vastu toetada eriti ei söendanud. Ilmselt kukuks see valjema tuule korral ka eest ära.
Töötajad hotellis olid enamasti muhedad, eriti mõned baarmanid, kellega sagedamini läbi käisime. Kuid oli ka erandeid. Koristuskutt näiteks oli selline vennike, et kaks esimest päeva nägi vaeva meie toa koristamisega ja tegi meile voodite peale rätikutest elukaid ja värke, kuid kui me kaks päeva järjest talle tippi ei andnud ja ütlesime, et nädala lõpus saab miskit, kadus tal motivatsioon, ning seetõttu sai ta lõppkokkuvõttes ka vähem tippi.

Ilm
Nagu arvata võite oli seal soe. Päike paistis kogu aeg, ning pilvi praktiliselt polnudki (vaid üks päev oli pilvine). Soojakraadid kerkisid ca 26C-ni, mis muuseas oli täiesti piisav. Ära suutsime põleda ikka :P. Kui päike looja läks (umbes kella 18 paiku) langes temperatuur kuni 10 kraadi ja jäi pidama sinna 15 - 20C kanti. Siiski kannatas ka õhtuti käia lühikese püksiga.

Punane meri ja Hurghada kõrb
Esiteks, ärge astuge korallide peale, need teevad haiget ja jala katki! Mina proovisin järgi ja ei olnud hea... Enihuu, kolmapäeval käisime punases meres snorgeldamas. Nagu kõik teavad, on punane meri üks soolasemaid veekogusid maailmas. Soolasuse protsent on 41%. Võrdluseks võib tuua näiteks meie enda soome lahe, mille soolasuse protsent on 16%. Niiet üpris soolane. Snorgeldama minnes, ootasin, et näeme rohkem värve. Korallid olid suhteliselt tuhmid, küll aga ujus nende vahel üpris värvilisi kalu. Nägime näiteks "kalapoeg Nemo'st" tuntud kollast triipudega kala. Kahjuks ise vees olles ühtegi delfiini ei kohanud, kuid sõites ühest snorgeldamis paigast teise (kokku oli neid 3), nägime neid küll. Kokkuvõttes oli siiski päris mõnus ja kihvt Punases meres käia.
Eelviimasel päeval, reedel, käisime ka kõrbe kaemas. Nimelt võtsime osa ATV safarist. Nagu arvata võib, oli kõrb liivane, ning enda näo kaitsmiseks soetasime endale pearätid. Nendest oli muuseas suur abi. Kui keegi peaks kunagi minema kõrbe safarile, soovitan kindlasti pearätikut kanda.
Hotellist, kui minema hakkasime, topiti meid 12kesi jeepi ja 5 inimest, kes sinna ei mahtunud pandi mingi suvalise väikese auto peale. Meid sõidutati ca 15 minuti kaugusele kõrbe ääres asuvasse safari "staapi". Seal peeti loeng kuidas safaril käituda ja kuidas ATVga ümber käia. Kõik kuulatud-nähtud, istusime lõpuks masinate selga ja peale viimaseid kontrolle asusime teele. Suundusime 20 km kaugusel asuvasse peduiini külla. Sõit oli muuseas sõna otseses mõttes üpris põrutav. Kohale jõudes räägiti meile Egiptuse ajaloost ning tehti ekskursioon peduiini külas. Kohapeal saime sõita kaamliga (väga mõtetu 2 min ringi), tõmmata vesipiipu (taaskord mõtetud 2 mahvi), vaadata päikese loojangut (mis muuseas oli päris ilus ja ka kihvt). Üldiselt saime siis teada kuidas peduiinid kõrbes ellu jäävad, vett leiavad jne. Peale päikese loojangut anti väike amps süüa ja oligi aeg tagasi tsivilisatsiooni poole vurada läbi pimeduse. Staapi tagasi jõudes üritati meile nagu igal pool mujal taaskord mingeid asju pähe määrida (mitte sõna otseses mõttes), kuid olime vaprad ja ei ostnud midagi. Siis tuli jälle aeg ülerahvastatud jeepi istuda, ning hotelli poole kündma hakata.
Kui võrrelda kahte väljasõitu, millel käisime, ei oskagi öelda kumb mulle rohkem meeldis, kas kõrb või meri. Olen rahul, et mõlemal käisime. Tasus ära küll!

Araabia keel
Araabia keel iseenesest ei tundu kuigi keeruline olevat. Suutsime nädalaga kõik vajalikumad väljendid ära õppida:
Salam - Tere
Masalam - Head aega
Shukran - Aitäh
Afuan - Pole tänu väärt
Muahid - üks
Etnin - kaks
Tez mahalla hir - Head õhtut
Bira - Õlu
Lau samah - Palun
Sadiki - Sõber
A - Jah
La - Ei
Ja siit kooruvad ka põhi laused, mida kasutasi(n)me:
Etnin bira lau samah - 2 õlut palun. Või no mis siin salata, seda lauset kasutasin ilmselt kõige rohkem :P Ana iz vuella - Mul on tuld vaja (shishale).
Muuseas, kohalikele läheb ilgelt hästi peale kui "räägid" nendega araabia keeles. Saime nii isegi mõne "sõbra", kes suhtles meiega ainult selleks, et suhelda, mitte ei üritanud meile midagi maha müüa.
Kui kõnnid Hurghada tänavatel ja oled ilmselgelt heleda nahaga, peetakse sind automaatselt venelaseks ja sinuga hakatakse kohe vene keeles müügijuttu tegema. Meie saatsime siuksed tüübid kõik pikalt ja ei kuulanud neid, kuna meie jaoks piisas sellest, et peatusime venelaste hotellis, kus 24/7 nii ehk naa seda keelt kuulda sai.

Big Brother Pub
Ülimõnus koht. Asus see, nagu varem sai mainitud, üle tee meie hotellist, niiet meie jaoks igati sobilik. Hinnad võrreldes kõrval asuvate sarnaste äridega olid küll veidi kõrgemad (näide: 0,5 õlu + shisha 20E.L. kui kõrval asuvas baaris sai samad asjad 10E.L. eest - shisha hinna sees). Samas kaalus üles just meie lemmik pubi aktsiad sõbralik teenindajaskond ning kordades parema maitsega shisha. Niiet mina soovitan teile julgelt Big Brother Pubi. Sinna jõudes öelge neile "Salam!" ja et olete eestist, ning saategi vahepeal tasuta shishat ja popkorni. :)

Aga ega hetkel vist suurt midagi olulist meelde ei tule. Ahjaa, nädalane puhkus on täiesti piisav, meie poleks viitsinud seal teist nädalat olla, kui selleks võimalus oleks antud...

Masalam! :)

Airoporto

Nii, kiire sissekanne Tallinna lennujaamast.
Oleme teel siis Hurghadasse, lennuki peale saame loetud minutite p2rast. Kuna Egiptuses ilmselt v2ga netti ei satu, soovin praegu juba ette 2ra k6igie meeldivat n2dalat, mida ma tean, et meie neljakesi kindlasti naudime.
P2ikest!

Mis vahepeal toimunud on ja mis tuleb.

Njah, pole päris tükk aega siia miskit kribinud, seega parandan oma viga.
Vahepeal pole midagi väga märkimisväärset toimunud. Tööga on nii nagu on, ning seetõttu on ajaveetmisvõimalused piiratud. Suurema osa ajast olen kodune. Mõni üksik tööpäev siin-seal välja arvata. Vaikselt edenevad ka kooliasjad, niiet midagi positiivset kah sekka.
Küll aga on midagi märkimisväärset tulemas. Nimelt kolme päeva pärast (laupäeval) lendan koos Riiu, Mugla ja Rogeriga Egipti maale. Lähme lumele ja külmale väikest vaheldust saama. Võtsime "all inclusive" paketi, mis tähendab seda, et mõnus olemine peaks juba ette põhimõtteliselt kindlustatud olema... Hetkel veel ei ole siiski head ettekujutust, et juba mõne päeva pärast ei kõrgu meie kõrval mitte lumehanged ja tuul ei tekita külmavärinaid vaid vedeleme ilmselt enamuse päevast päikese käes ja naudime vegeteerimist. Supleme soojas punases meres jne.
Enihuu, eks kui tagasi tulen saab kirjutada, et kuidas oli. Sinnamaani hoidke siis üleval! :)
Päikest!

Elu läheb edasi

Nagu te kõik juba teate, olen kuu aega Eestis jõudnud olla. Elu veereb enam-vähem sama radapidi, mis ennegi... Töö ja varsti ka kooliga tegeledes. Õnneks tööd praegu paistab jätkuvat, seega selle pärast eriti muretsema ei pea, kuigi, mis siin salata, ega mingit meelakkumist kah ei toimu. Suutsin vaid mõned päevad kodus olla, kui juba oma auto näiteks puruks sõitsin. Iroonia seisneb selles, et enne avariid tekkis idee, et peaks auto seisma jätma ja sel moel raha kokku hoidma... :P Kui tuleval nädalal auto remondist kätte saan, läheb masin uuesti müüki, ehk on nüüd rohkem õnne kui eelmisel korral.
Üldiselt tundub, et MASU ja TÄPE ja muud loomad möllavad täie raha eest, ega paista järgi andvat veel nii pea, kuigi tuleb tõdeda, sama olukord oli juba enne nn. kriisi, ehk et minu jaoks ei ole eriti vahet... Nagu minu lemmik väljend "ÜhSi" MASU kohta väga otsekoheselt ja ühemõtteliselt ütleb: on see pool elust juba pikemat aega ühtlaselt sitt.
Kui tekib jälle aineid, millel siia midagi lisada, siis teen seda...
Näge(le)miseni!

toimingud...

Mis siis vahepeal põnevat toimunud on? Kindlasti te kõik juba tõmblete suurest teadmatusest ja värisete uute teadmiste ees, mida te minu blogi lugedes saate.
Niisiis...
Viimased 2 nädalat on olnud suhteliselt üksluised - ärkan hommikul "Lääne" aja järgi ca paiku 8 üles ("Ida" aja järgi siis pärastlõunal ehk kell 15). Tavaliselt panen ajamasina tööle ja suundun kuningate paleesse. Seejärel panen ajamasinast mingisuguse "random" helilindi leierdama (tegelikult kuulan Mihkel Jaaksoni hommikuti, et saada veri käima) ja valmistan endale klassikalise "Lääne" hommikusöögi ehk maisihelbed või -rõngad piimaga. Tavapärane rutiin jätkub meilide lugemisega ja neile vastamisega. Edasi viivad minu nobedad näpud mind juba populaarsete saitide avarustesse nagu seda on näiteks Orkut. Kontrolliv pilk üle lastud piltidest ja kommentaaridest, ning kõige vajalikuga ennast kurssi viinud, suundusin edasi töökuulutuste džunglisse. Mitte igaüks ei tule sellest eluga välja, kuid mina, vapper nagu ma olen, ei heidutanud meelt ja läksin kindlal sammul edasi. Isegi suur ja võimas džungel, mis peaks väga palju erinevaid võimalusi pakkuma, muutus üksluiseks: kord olid marjad alles toored ja hapud, kord juba pehmeks küpsenud ega sündinud enam süüa.
Aga ühel ilusal päikesepaistelisel päeval, mis muuseas sarnanes kahtlaselt palju kõigile teistele päevadele, mis enne ja peale seda päeva olid ja on siin Floridas, leidsin džunglis tee Kadunud Linna, ehk teisisõnu tärkas minu peas idee, mida inimesed, kes mind tunnevad, teavad, ei juhtu just väga tihti (vähemalt asjalikku mitte). Nimelt otsustasin džunglis turnimise korra katki jätta, et minna rannale klaaspudelis kirja saatma, et pärida, kuidas asjalood kõrval asuval "Ida" saarel edenevad.
Džunglist randa suundudes otsustasin läbi põigata lähedal asuvast sööklast, et ennast veidi värskendada, kus kuulsin kaht' kurge omavahel arutamas lendavate ja ka alternatiivsete transpordivahendite hindade üle. Minu kõrvu kostus vägagi soodne pakkumine, nimelt väitis üks kurgedest, et tunneb üht mulla mutti, kes nõus meie "Lääne" saare kaldalt "Ida" saareni välja kaevama tunneli, ning sealt vaid 3 ja poole hernetera eest rahvast läbi laskma on. Loomulikult poleks see kõig mugavam variant olnud, kuid siiski võrdlemisi soodne. Siis aga teatas mulle üks ritsikas, kes muide oli just oma alkoholi lembuse kontrolli alla saanud, et tema olla saanud kokkuleppele kuldnokaga, kes ta poolmuidu üle vee kandis. Otsustasin seda niidiotsa jälitada, ning ennäe, enne pimedat olin juba kuldnokal jälil. Teda ei olnud siiski kuigi lihtne üles leida, kuna ta varjas ennast, olles süüdi relvade smugeldamises Afganistaani, mille eest põhjapõdrad teda kangesti vangi tahtsid torgata. See selleks, kolm pudelit sooja õlut ja üks higine käepigistus hiljem oli ta nõus kõigeks.
Edasi läks asi juba libedamalt. Võtsin ühendust oma peastaabiga "Ida" saarel, et kinnitada missiooni detailid. Sain operatsiooniks rohelise tule. Nagu salajastele operatsioonidele omane, kannab ka see müstilist ja ainulaadset nimetust, milleks sel korral sai "Kojulend".
"Kojulendu" võib näha umbes 20 südamelööki enne südaööd, juulikuu 21. päeval.

Ja kes nüüd sellest jutuvadast kohe mitte kui midagi aru ei saaud, siis teile kiire kokkuvõte: kuna USAs tööd pole saada, tulen koju ära tuleval teisipäeval. :D

PS: aitäh kõigile reaalsetele ja välja mõeldud tegelastele! :)

Mis toimub?!?

Tervist kallid kaasmaalased!
Minu poolt siit soojalt maalt siis sellised ärevad uudised, et pole siiani suutnud tööd leida. Kohati tundub, et USAs pole ühtegi vaba töökohta. Nimelt mida paljud kohad teevad on see, et nad kuulutavad vaba töökoha peale konkursi või midagi, no et võtavad avaldusi vastu, samas kui neil tegelikult pole see koht üldse vabagi... Näiteks alles eile käisin järjekordses kiirtoidurestoranis lootuses seal tööd saada, kuid mis välja tuli oli see, et neil tegelikult polegi vabu kohti. Ütlesin, et netis on ju kuulutus üleval, et otsite töötajaid, selle peale öeldi mulle, et me praegu võtame ainult avaldusi vastu, tegelikult on meeskond meil komplektne. :S
Sellest mina aru ei saa, mida sa kuulutad, kui sul töötajad olemas. Igal juhul hakkab asi juba hapuks kiskuma, kuna (kui nüüd kõigest õigesti aru olen saanud) pean eelmisest töökohast lahkudes 10 päeva jooksul uue töökoha leidma, mis tähendab seda, et mul 3 päeva aega tööd leida. vastasel juhul võivad mind vist riigist välja saata ja ka eluaegse keelu peale panna, ehk et ei väljasta mulle enam tulevikus viisat. Ja see oleks halb, ses suhtes, et kunagi hiljem tahaks ikka tagasi tulla ja niisama elu nautida... Aga see selleks. Selle pärast muretsen hiljem, praegu tähtsam teema on töö leidmine...
Praegu rohkem midagi teile ei pajatagi, hoidke mulle ikka pöialt... Loodan, et järgmine sissekanne on juba positiivsem! :)
Ahjaa, alustasin ka siis neegristumist, teisisõnu võtsn eile esimest korda päikest. Nüüd pole enam tagasiteed :P Siin hakkab päike hästi peale ;)

PS: 12 nädalat peaks veel olema...

Hiljutised sündmused...

Maasika jogurt firmalt Yoplait, see on see, mis mul hetkel näpus on :P
Nii, mis siis saanud on vahepial... Töö poole pealt asjade seis endine ehk et pole veel uut tööd leidnud. Siiski, tegelen asjaga aktiivselt. Eile, kui naabritega kirikus käisime, suhtlesime päris paljude piipolitega... Levitasime oma tööotsimis sõna ja värki... Inimesed on super sõbralikud ja abivalmid. Paar võimalikku varianti ujus ka lagedale, ehk näkkab. Tegelikult pole eriti muud varianti, kui et selle nädala lõpuks peab töö leidma, kuna elamisrahad hakkavad otsa saama... Õnneks leidsime eelmine nädal toredad kiriku-inimesed, kes meie eest terve selle kuu üüri ära maksid, hoidsime sellega oma $480 ehk ligi 5500.- kokku. Pole paha!
Selline uudis kah veel, et kolmest kutist, kes me siia Jupiteri linna paigutusme, on järele jäänud 2. Meie pisike Dimakene, tõmbas täna hommikul jeed, ka temale ei istunud see raamatumüük. Põrutas ca 14h põhja poole, kohta nimega Charlestone või midagi siukest. Ise loodan leida tööd ikka siit lähemalt, Palm Beach'ist kaugemale rändama hetkel ei kipuks. Eile lahedas seltskonnas olles tärkas ka siuke mõte, et kui nüüd peagi saabuval uuel tööpostil paar kuud rabatud on, siis tõmbab mingi kihvti seltskonnaga rõud tripile, et saaks veidi ka vaatamisväärsustega tutvuda... Enihuu, eks kuulete sellest mõnes hilisemas postituses suve lõpu poole...
Jätkuvat sooja suve teile Eestisse!

PS: 13 nädalat veel...